03 December 2010

Submisaun husi LH kona-ba OJE 2011 ba Komisaun D, Parlamentu Nasional

Iha loron 26 Novembru, La'o Hamutuk hetan konvite atu partisipa iha audiensia Komisaun D (Agrikultura, Floresta, Rekursu Naturais no Ambiente) Parlamentu Nasional, atu fahe hanoin kona-ba orsamentu. Tuir mai, ami hakerek submisaun ida ba Komisaun D (mos Ingles).

Ami nia submisaun rekomenda katak:
  1. Mantein nafatin gastus iha nivel sustentavel, bazeia ba projeksaun presu mina-rai iha futuru ne’ebe prudente. Proposta orsamentu ne’ebe sai maka’as ba 2011 no 2012 tenke limita, no atu foti osan husi Fundu Petroleu iha tinan oin mai labele liu Rendimentu Sustentavel Estimadu.
  2. Halo klaru katak gastus tenke iha koneksaun ho rendimentu, no rendimentu mina-rai ne’ebe sae iha relasaun ho rendimentu estadu ne’e sei akontese temporariu deit.
  3. Fo fundus adisional ba Ministeriu Agrikultura no Peskas no enkoraza nia atu implementa politika ida ne’ebe bele hatan ba nesidade agrikultor lokal.
  4. Insiste ho klaru kona-ba kustu informasaun no rendimentu no projeksaun kampu servisu ba siklu projeitu tomak iha projeitu Tasi Mane, hodi nune’e Parlamentu bele deside karik projeitu sira ne’e razoavel atu halo investimentu rekursu estadu nian.
  5. Evalua katak gastu ho montante boot husi osan povo nian atu prepara planta LNG iha Beacu sei iha valor no vantazem, tamba kompania ho poder atu halo desizaun lakohi atu konsidera opsaun ida ne’e.
  6. Prioritize dezenvolvimentu ne’ebe maka’as ba iha seitor ekonomia naun-petroleu, ba dala uluk ba agrikultura, atu troka industria mina no rendimentu petroleu temporariu.
  7. Rejeita alokasaun orsamentu ba kompania mina-rai nasional PETRONATIL to kompania ne’e estabelese husi lei Parlamentar ida ho salvaguarda ida ne’ebe adekuadu, iha akuntabilidade no transparansia.
  8. Rejeita alokasaun orsamentu ba Institutu Petroleu no Geologia nudar institutu autonomu, maibe alokasaun nafatin iha strutura SERN.
  9. Rejeita atu estabelese Fundu Infraestrutura to’o kustu annual nian kompleta no deitalhadu. Kampu servisu, informasaun orariu ba kada projeitu, no to’o Parlamentu aprova ona Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional, ho Lei no orgaun ne’ebe nesesariu.
  10. Insiste katak orsamentu tenke fo prioridade ba edukasaun sidadaun Timor-Leste iha Timor laran duke haruka funsionariu publiku balun ba eskola iha rai liur ne’ebe karun teb-tebes.
  11. Permite atu aumenta funsionariu sira ba ministeriu xave sira hanesan saude, edukasaun no agrikultura, no mos atu jere no taumatan ba infraestrutura foun ne’ebe foin haluan ba. 
Bele hetan informasaun tan kona-ba proposta Orsamentu Estadu 2011, inklui dokumentu sira, relatoriu ezekusaun no komentariu ruma iha http://www.laohamutuk.org/econ/OGE11/10OJE2011Te.htm.

No comments:

Post a Comment